Pealegi ma tunnen, et ma saan mingitest vanadest halbadest tunnetest lahti, kui ma kuulan nüüd neid laule, mida sai siis/teisel siis korral kuulatud. Vahepeal oli küll periood, kus neid ei suutnud lihtsalt kuulata, praegu nagu aitaks need halbadest mälestustest lahti lasta. Mis aga ei tähenda, et ilusad mälestused samade inimestega samal ajal kaoks. Mkm, need jäävad.
Täiega naljakas on käia tänaval tumedalt riietatult ning olla hästi kurja näoga ning klappidega peas ja siis vaadata, kui suur protsent (mis enamikel juhtudel on päris kõrge) vastutulijatest (eriti vanematest inimestest) mõtleb, et need tänapäeva noored on ikka NII hukas ja emo/tsionaalsed. Vastupidi on ka tore teha, käia rõõmsalt ja värviliselt riides, aga siis vastutulijad ei suuda sellist pilti väga kiiresti registreerida ning nende hetke-emotsioon käigupealt ei muutu.
Ja (jaa, ma tean, et see pole hea komme alustada lauset nii, aga yeah) TEGELIKULT ongi inimesed ilusad ja head.
1 comment:
ja mõnikord on ka hea vaadata, kuidas kõik üritavad mitte sulle otse vastu kõndida, kui mustas oled ja sellise "you wouldn't dare to look into my eyes again" näoga ;)
Post a Comment