Glasgow mega-snake

Ma mõtlesin üks päev, miks ma igale poole tohutult palju smaile topin. Kõik, mille suutsin välja mõelda:

1. ma ei oska oma emotsioone piisavalt hästi sõnades välja tuua
2. ma olen lollakas
3. harjumus
4. ma olen overemotional

Hmm....absoluutselt kõik on tõesed. Mulle endale hakkavad ka need juba pinda käima. Samas ma lugesin ükskord Areenist mingit artiklit selle kohta, kuidas internetis peaks kirjutama jne ja keelt hoidma jms, ning seal oli seda maninitud ka, et tuleb kasutada võimalikult palju smaile, sest muidu mingi asi su emotsionaalses asjuvärgis langeb allapoole head arvestust jne ja ma eriti ei mäleta ja tegelikult see polnud huvitav ning ma lihtsalt proovisin tuua endale mingit vabandust, aga see ei tulnud välja. So I'm guilty.

Mul liiga palju mõtteid kogu aeg peas. Tunne on nagu mu ajust sõidaks kogu aeg buldooser üle ning alles jääks ainult mingi vaakumpakend. Keegi peaks tulema ja sellele vaakumile käärid sisse lööma (metafooriliselt, seltsimehed, metafooriliselt) ja õhu välja laskma. Võimalik, et see varsti juhtubki. Tuleb ainult homne ära oodata.

Miks mu kass päeval magab ja on anti-social ning öösel tuleb ja äratab mu üles ja vingub pai järele? Nagu tema ainuke motiiv oleks mind piinata. Aga ta on niii supercute, et ma ei suuda talle vastu panna.
Eriti äge on see, kui ta äratab mind ainult sellepärast üles, et ma läheks vaataks, kuidas ta sööb ja selle ajal talle pai teeks. Peale söömist kaob ta muidugi kuhugi ära.
Kõige parem on asja juures see, et ta sisemine kell suudab alati äratada mind just siis, kui ma olen proovinud mitu tundi magama jääda ja lõpuks selle saavutanud.

The things I saw inside

''KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED,
AGA MÕNED LOOMAD ON VÕRDSEMAD KUI TEISED''

Ma pole ammu sellist emotsiooni kogenud, et kuigi ma olen superväsinud, ma ei jää magama, sest mõtlen just äsjaloetud raamatu üle. Kuidas saab inglane, kes ei ole ise sellise süsteemi all elanud, tabada ära totalitaarsuse tuumiku nii hästi ja kõike toimuvat nii detailselt kirjeldada?

**
Ma sain just mõni hetk tagasi sellise annuse head emotsiooni, et ma arvan, et selle võimuses on mind tagasi viia ajalooõpikuni ning õppida edasi. See juba tähendab midagi.

I could sleep for a thousand years

''Benjamin oli ainus loom, kes ei liitunud kummagi leeriga. Ta keeldus uskumast nii seda, et toitu saab rohkem olema, kui sedagi, et tuuleveski tööd säästab. Ükspuha, kas on tuuleveski või ei, ütles ta, elu läheb edasi, nagu ta ikka on läinud, see tähendab- halvasti.''
(G.Orwell ''Loomade farm'')

Mul on mitme kilomeetri pikkune nimekiri raamatutest, mida ma tahan lugeda ja filmidest, mida vaadata. Ning mul pole selleks üldse aega. Tekitab viha ja kurbust ning lõpuks allaandmist ja leppimist.

Ma kustutasin niii palju asju endalt telefonist ja arvutist ära, mis muutis hetkega mu tuju palju paremaks. Eriti see, mis ma telefonist ära kustutasin...tundsin ennast kohe vabamana. Ausalt, kuigi see kõlab nii naljakana, kui veel võimalik.

Pärast lugesin oma blogi ja need kõik postitused on nii väkk. Väkk-mälestused (need nüüd kustutatud) ja väkk-kirjutamisviis. Pärast suurpuhastust näeb kõik küll viisakam välja, kuid siiski pole see see, mida tahaks. Võimalik, et ma kustutan varsti kõik vanad postitused ära. Vot!

Ahjah, üks asi on veel, millest ma rääkida ei saa. MILLINE SALAPÄRA, eks!

I am tired, I am weary
I could sleep for a thousand years
A thousand dreams that would awake me
Different colors made of tears